2019
Audioloogia Stipendium Eesti koolinoorte kuulmisteravuse uuringu teostamiseks pälvisid Avo-Rein Tereping Tallinna Ülikoolist ja Sandra Vill Tartu Ülikooli KNK kliinikust.
Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade kuulmisteravuse ning võimaliku kuulmislanguse kohta Eesti kooliõpilaste seas. Selleks viiakse läbi Eesti kooliõpilaste toonaudiomeetriline skriining. Sihtgrupiks on 9. klassi õpilased ning testgrupi suuruseks on 1000 kooliõpilast.
Enne testimist korraldatakse õpilastele 45-minuti pikkune loeng kuulmiskahjustuste tekkpõhjustest ning kõrvaklappidega ja liiga valju muusika kuulamisel esinevatest kuulmiskahjustuste riskidest, samuti üldisest kuulmishügieenist. Kõik testitavad peavad saama tagasisidena personaliseerimata (ilma nimeta) kirjaliku hinnangu oma kuulmisteravuse kohta. Kui kuulmislangus on suurem kui 30 dB, informeeritakse sellest lapsevanemat.
Uuringu läbiviimisel järgitakse kõiki inimuuringutega seotud nõudeid. Uuritava isikuandmeid ei fikseerita. Publitseerimisel kasutatakse vaid üldistatud ja statistiliselt töödeldud andmeid.Skriiningtesti tulemuste analüüsiks kasutatakse kirjeldava statistika meetodeid. Tulemuste põhjal avaldatakse publikatsioon ajakirjas Eesti Arst ja mõnes rahvusvahelises ajakirjas.
Uuring on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Uuringu teostus on seoses Covid-19 pandeemia levikuga edasi lükatud.
Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade kuulmisteravuse ning võimaliku kuulmislanguse kohta Eesti kooliõpilaste seas. Selleks viiakse läbi Eesti kooliõpilaste toonaudiomeetriline skriining. Sihtgrupiks on 9. klassi õpilased ning testgrupi suuruseks on 1000 kooliõpilast.
Enne testimist korraldatakse õpilastele 45-minuti pikkune loeng kuulmiskahjustuste tekkpõhjustest ning kõrvaklappidega ja liiga valju muusika kuulamisel esinevatest kuulmiskahjustuste riskidest, samuti üldisest kuulmishügieenist. Kõik testitavad peavad saama tagasisidena personaliseerimata (ilma nimeta) kirjaliku hinnangu oma kuulmisteravuse kohta. Kui kuulmislangus on suurem kui 30 dB, informeeritakse sellest lapsevanemat.
Uuringu läbiviimisel järgitakse kõiki inimuuringutega seotud nõudeid. Uuritava isikuandmeid ei fikseerita. Publitseerimisel kasutatakse vaid üldistatud ja statistiliselt töödeldud andmeid.Skriiningtesti tulemuste analüüsiks kasutatakse kirjeldava statistika meetodeid. Tulemuste põhjal avaldatakse publikatsioon ajakirjas Eesti Arst ja mõnes rahvusvahelises ajakirjas.
Uuring on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Uuringu teostus on seoses Covid-19 pandeemia levikuga edasi lükatud.
